Eelmisel nädalavahetusel oli aeg rentida auto ning teha väike roadtrip, et linnast eemale saada ja oma akud päikese käes täis laadida.
Kõige pealt otsustasime külastada siin lähedal mägedes asuvat kloostrit, mis asub väga imeilusas kohas. Kuna ilm oli ka küllaltki udune, muutis see selle veel rohkemgi maagiliseks. Pean tunnistama, et mulle alati meeldib külastada kloostreid või kirikuid, sest need on justkui täiesti omaette maailm, kus elu veereb omas rütmis ja oma reeglite järgi. Teekond sinna oli imeline - mäed ja orud, sinna justkui peidetud oliiviistandused, vabalt jalutavad lehmad ning kaunid vaated.
Peale seda võtsime suuna Thessalonikisse, et lennujaamast peale võtta Dora sõbranna, kes nädalaks külla tuli. Enne kui oma teekonda paradiisi jätkasime, vaatasime üle ka Thessaloniki linna. Mina sinna kahe kuu jooksul veel jõudnud ei olnud (Välja arvatud muidugi trajektoor lennujaam-bussijaam, kui ma siia saabusin), nii et ma olin väga rahul. Peale jalutuskäiku linnas ning lõunat idüllilises tavernas mere kaldal, võtsime suuna lõunasse, et jõuda oma sihtpunkti Halkidiki poolsaarel Kallitheas.
Sup?
Oeh, mulle nii meeldivad roadtripid. See tunne juba, et sa lähed kuskile. Sul on autos ägedaimad inimesed. Aknad pärani lahti ning soe tuul sasib juukseid. Imelised vaated ümberringi veel avastamata piirkonnas... Ma ei oska seda paremini seletada, aga igal juhul teeb see mind õnnelikuks.
Iseenesest on Halkidiki poolsaar meile küllaltki lähedal, kõigest umbes 2,5h kaugusel ja ma usun, et Kreeka mõistes on see küllaltki mõistlik vahemaa, sest mõnikord võib siin reisimine võtta aega terve igaviku. Kohalikud nimetavad Halkidikid the Foot, sest ülla-ülla, oma kujult meenutab see kolme varbaga jalga. Esimene varvas Kassandra (kus meie ka olime seekord) on kuulus suvitamiskoht oma imeilusate randade ja väikeste asulatega. Teine varvas Sithonia pidavat olema veidikene rahulikum ja chillim, kui esimene. Kolmanda varba, Athose külastamine võib olla aga vähe keerulisem, kui sa juhuslikult munk ei ole.
Kuid oi kui ilus seal on! Tõeline paradiis. Ma võin vaid ette kujutada, milliseid piltilusaid kohti see riik endas peidab. Otsisime oma ööbimiskoha üles ning läksime veetsime oma õhtu rannas, kuni päike loojus ja jahedaks läks. Kui hea oli taas mere ääres olla! Ja ega me palju muudki ei teinud tol õhtul kui lihtsalt nautisime oma rõdul seda puhkuse meeleolu ning hiljem kaesime üle ka kohaliku ööelu. Holiday mode on.
Järgmisel päeval otsustasime sõita kõrval asuvasse asulasse Afytos, mis on oma väikeste tänavate ning majadega justkui mõne kunstniku maal. Hommikul muidugi lebasime rannas ning pärastlõunal jalutasime ringi ning nautisime ümbruskonda. Pärastlõunal aga sõitsime teisele poole poolsaart. Kogemata, lollid turistid nagu me oleme, suutsime oma auto parkida ühe kuurorthotelli parklasse ja kuidagi ennast selle kuurorti randa platseerida. Fake it until you make it they say. Igatahes väga väga mõnus oli rannas olla ja natukenegi päikest püüda.
Ja nii me kodutee taas üles otsisime. Kahjuks. Kuid enne veel tegime ühe peatuse Thessalonikis, et kohvi juua ja veel ringi vaadata. Õhtu lõpetuseks ronisime veel ühe kindluse juurde, kust avanes imeilus vaade kogu linnale ja merele päikeseloojangul. Ideaalne lõpp ideaalsele tripile.
Ja need kaks päeva aitasid mul patareid jälle täis laadida ning avastada mu elukoha riigi imelisi paiku oma parimatega. Tahaks veel ja veel. Varsti jälle! Pean ju seda Kreeka suve täiel rinnal nautima. Nii et tulge mulle külla ja lähme tripile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar