Kuna mu blogi on nagunii vallutanud reisipostitused, siis samas vaimus ka jätkame. Küll natukene teises võtmes.
Nimelt ühel ilusal neljapäeval, kui hommikul kontoris olime, astusid uksest sisse kaks tüüpi. Alguses me väga ei keskendunud sellele kes nad on, sest eks meil sealt uksest astub vahepeal ikka igasuguseid sisse tahtes ma ei tea mida. Hiljem tuli välja, et nad on kaks 19-aastast tüüpi, kes lihtsalt tripivad mööda Euroopat ringi viimased kuud. Victor Brasiiliast on niimoodi rännanud viimased 4 kuud, ning Bruno Saksamaalt viimased 2 kuud.
Mis nad tegid Serreses? Nende plaan on lihtne. Nad kasutavad liikumiseks ainult hääletamist ning couchsurfivad seal, kus endale hosti leiavad. Nii ka Serres nende teele ette jäi. Või siis vahepeal telgivad/ööbivad seal kus saavad.
Kuidas nad jõudsid meieni? Nende host Serreses oli Vasilis, kes teab meid ning ütles poistele, et oleme päris vahvad ja nad peaksid meile külla tulema.
Ma haarasin kohe võimalusest kinni ning kutsusin nad meie raadiosaatesse, mis algas 1,5h pärast, et nendega pikemalt vestelda.
Nii mul istusidki mikrofonide taga kaks noormeest, kes olid valmis meiega jagama oma seiklusi. Põhjus, miks nad sellise teekonna ette võtsid, oli üsna sarnane - kumbki ei olnud päris kindel, mis nad edasi õppida tahavad konkreetselt, kuid soovisid saada rohkem kogemusi, kohtuda erinevate inimestega, kogeda teisi kultuure ning läbi selle siis leida, mis saab edasi. Victor müüs maha isegi oma auto ja mootorratta, et finantseerida oma uut elustiili. Muide poisid kohtusid umbes kahe nädala eest, kui Horvaatias ööbisid sama hosti juures ning peale seda otsustasid oma teekonda koos jätkata.
Nii nad alustasidki oma teekonda läbi Euroopa. Neil ei ole kindlat ajakava või trajektoori, mida jälgida. Kõik oleneb headest inimestest, kes neile küüti pakuvad või kelle juures peatuvad. Või kuidas nende endi meeleolu on, sest kõik võib hetkega muutuda. Neile on oluline oma teekonda nautida. Samuti on noored eesmärgiks võtnud, et üritavad ka selle aja jooksul võimalikult palju vabatahtliku tööd teha. Näiteks on nad abistanud Toidupanka, WOOFinud, osalenud koristuspäevadel jne. Aitasid meidki filmiõhtu korraldamisega nii palju kui said. Ma olen kindel, et see annab väga palju lisandväärtust ning kogemusi poistele.
Küsisime neilt, mis on olnud seni nende eredamad mälestused. Näiteks paar päeva tagasi nad ööbisid maha jäätud rongivagunis Sofia äärelinnas ning Brasiilia kutt nägi esimest korda lund. Või kui Bruno telkis Balatoni ääres Ungaris ning lihtsalt sealne maastik, selge tähistaevas ja hääled loodusest jätsid ta mällu kustumatud kujutlused. Nagu näha, siis õnneks ei ole palju vaja. Lihtsad asjad toovad hinge palju soojust. Tuleb lihtsalt õigel ajal õiges kohas olla ning oma meel avatud hoida.
Viimasel ajal olen ma palju mõelnud ühiskonna materjaalsusele ning negatiivsusele, mis meid tihtipeale ümbritseb. Küll me ei ole ühe või teisega rahul. Alati tahaks paremini. Mis siis kui me hoopis aksepteeriksime ja väärtustaksime, seda mis meil on rohkem ning leiaksime head ümbritsevas? Vot.
Ma pole päris kindel miks, aga ma tunnen, et ma pean nende poiste lugu jagama kuidagi moodi. Olgu see siis kasvõi enda mälestusteks või millekski muuks, aga kirja ma ta panin. Kogu see kogemus minu enda jaoks oli äärmiselt inspireeriv. Võib-olla tundsin ma natukene ennast seal ära. Vähemalt mõttelaadi poolest. Põhimõtteliselt otsisid nemad meid ise üles ning jagasid meiega oma lugu. Nende kahe lahkus, avatus, rahulikkus, spontaalsus, teel olles saadud elukogemus, live in the moment, don't think too much about tomorrow-laadne suhtumine tõi minu väga energiast tühjaks imetud hinge soojust, ideid, rõõmu. Rõõmu teiste inimeste üle - et mu ümber maailmas on imelisi inimesi, kes teevad imelisi asju täpselt nii nagu nad oskavad. Mulle meeldib kohtuda uute inimestega, kuulata nende lugu, õppida neilt midagi, jagada ideid, arutleda. Imetlesin nende kahe noormehe juba saadud elukogemust ning tean, et nad jõuavad koju (kes teab millal) tagasi teadmiste ja väärtustega, mis viivad neid elus edasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar