HIIUMAA

Sai siis üks tore nädalavahetus Hiiumaal veedetud.

Reede õhtul hakkasime siis trippima Hiidu. Enne veel käisime läbi Raasikult Kalevi juurest, kus istusime ja jutustasime natukene. Sealt lahkudes oli mu isa saanud autosse uued jalamatid, milleks olid jalgpallistaadioni kunstmurust matid. Nii mõnus on seal jalgu hoida. Luksus. 

Pidime minema kella 23sele praamile, aga kuna jõudsime sadamasse tund varem ja eelmine praam polnud veel lahkunud, siis mahtusime ka sinna peale. Veel parem uudis. Luidjale jõudes ootasid seal meid Taavi ja Johanna. Vaatasime siis Olümpiamängude avamist ja jutustasime niisama. Kui hea on ikka Hiiumaal olla. 

Järgmisel päeval tegime tööd, sest plaanis oli kogu olemasolev muruplats pahupidi keerata ja uus muru asemele külvata. Kui töö tehtud oli, läksime merele paadi ja skuutriga. mmm.. kui mõnus see oli. Muidugi kui me tööd tegime, siis oli lõõmav päike, aga merel saime korraliku paduka kaela, nii et päris valus oli vahepeal skuutriga sõita. Pärast kahte tundi merel läksime tagasi koju ja lebotasime niisama. Vahepeal külastas meid üks päris kõva torm. Naabrite katus lendas ära isegi. ups. Hiljem mõtlesime, et võiks õhtul veel midagi teha, välja minna või midagi. Lõpuks läksimegi Kärdlasse klubisse naabripoistega ja nende sõpradega. "Mis me nüüd siis teeme? Lähme Malvaste metsa metssigu nikkuma?" - Nii algas meie autosõit. Väga lõbus oli. Klubis sain teada, et mul on veel üks onu, kelle olemasolust mul polnud aimugi ja kes oli ka juhuslikult Rannakas. Milliseid üllatusi suudab veel mulle Hiiumaa pakkuda? Mingil hetkel liikusime koju. Mina ja Hannakas istusime veel terrassil kella poole kuueni Märdi, Taavi ja Alluga.

 Järgmine hommik oli mm... huvitav. Sain hommikul kohe kive korjata. Igatahes olin mina süüdi selles, et kõik end eelmisel õhtul täis jõid. Päeva lõpuks saime muru ka külvatud, nii et nädalavahetus läks täielikult asja ette. Hiljem praamiga mandri poole sõites oli merel korralik äikesetorm. Igas ilmakaares välgutas, aga meri ise oli küllalti rahulik. 

Selline nädalavahetus oligi :) Minu inimesed Hiiumaal ongi lihtsalt parimad!