Kui ma nüüd ausalt ütlen, siis mul oli parim nädalavahetus üldse! Poleks uskunud, et asjad niimoodi kulgevad.
Alusame neljapäevast, mil läksime Tallinnasse ooperisse, "Carmenit" vaatama. See oli arvatavasti minu esimene ooperikülastus. Lõppkokkuvõttes see meeldis mulle, kuigi vahepeal jäin seal magama . Samas ootasin ma natuke rohkem, eriti näitlejatelt.
Enne Estoniasse minekut käisime Kellyga Vapianos söömas. No lihtsalt armastan seda kohta. Mitte kunagi ei pettu. Võrratu! Loodsin seal näha paari inimest, aga siiski ei leidnud neid sealt. Aga sellegi poolest suutsin endal taas marki maha teha. No kasvõi väga paljastavalt mööda Tallinnat ringi käies. Jep, kui Estoniasse kõndisime, siis kenasti oli mu kleit üles tõusnud, nii et mu kints oli täiesti paljas. Oh joy.
Pärast etendust aga helistasin ma oma onule, kes mulle järgi tuli ja enda juurde viis ning mulle öömaja pakkus. Polnud teda ikka väga ammu näinud. Päris huvitav oli temaga rääkida. Varem isegi ei ole me niimoodi jutustanud. Alati kui ta meil on (väga väga harva, viimati vist mingi 5 aastat tagasi), siis ta räägib mu vanematega rohkem ja sellistel teemadel, kus ma kaasa rääkida väga ei oska. Jõudsin järeldusele, et ta on ikka ülimalt äge onu ja nüüd tunnen, kuidas kahetsen, et ei ole temaga peaaegu üldse suhelnud.
Ja siis hommikul viskas ta mind 7.30 linna, sest pidi lennujaama tööle jõudma ja targal inimesel nagu tema, ei ole tagavaravõtmeid. Niisiis jalutasin ma sihitult mööda vanalinna ringi ja tegin aega parajaks. Kohtasin väga ägedaid inimesi viru keskuses, see tegi kohe päeva rõõmsaks. Hiljem läksin Ülemistesse ja sain isaga kokku, kes tuli just Saksamaalt. Samuti sain oma Nike staffi kätte. Ja siis kohtasin ma juhuslikult Ellenit. NII HEA oli teda näha. Hiljem veel Liisu ja siis lõpuks jõudis Hannakas Tallinna ja meie ülirandom nädalavahetus võis alata. Ja tõesti oli see ülirandom. Vapiano ring (mis osutus liigagi toredaks) ja siis hakkasime endale öömaja otsima. Sellega läks lõpuks hästi. Õhtul käisime veel kinos, 21 Jump Street'i vaatamas. Meeldis. Aga kuna me mõlemad olime esimest korda Solarise kinos, siis ei teadnud mis ees ootab ja ostsime piletid 2. ritta. VÄGA VALE OTSUS! Terve filmi vaatasin pea kuklas, sest see kuradi ekraan on nii kõrgel. Nii et järgmine kord tuletage mulle meelde, et ma ei läheks enam kunagi Solarise kinno!
Hommikul pärast mitte väga hea unega ööd suundusime Suurhalli ja Simple Session 12 võis alata!! Mul isegi ei ole sõnu selle kirjeldamiseks. Liiga hea! Kõik, trikid, meeleolu, inimesed! Sellega on nii, et kui oled ühekorra käinud, lähed jälle! Ja mis inimesed seal on? Nägime nii vanu tuttavaid kui ka uusi. Kahjuks keegi meid ära ei tundnud.. Kui ühel võistlusel ikka nii palju ajalugu tehakse, siis see on midagi erilist!
Kui eelmine aasta tegime sessionil kokku 2338 pilti, siis see aasta 3831 pilti! Ma ausalt ei tea, mis mul viga oli. Mõnest võiks isegi filmi kokku panna.
Esmaspäeval jõudsin ma ilusti koju, kuigi surmväsinult, sest unerohkuselt see nädalavahetus just ei hiilanud. Aga siiski väga meeldejääv. Need toredad inimesed kellega tutvusime ja SS12 üldse!
Mõned pildid lisan veel hiljem siia, sest noo nende laadimine võtab veel aega! Cheers!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar