22. oli minu Hanna-Liisa lõpetamine. Aktus oli nagu ikka. Liiga pikk aga ei midagi väga hullu. Hannakas oli nagu väike päike oma kollase kleidiga teiste keskel. Nii armas. Lillevõistluse panime vist enamvähem kinni. Jeeeshh.
Osakene meie suurest perest, kes end lõpetamisele kohale vedasid. Aga põhilised on kohal ;)
Pärast toimus Roonede juures istumine, ehk väikest sorti söögiorgia nagu meil tavaks. Pärast hiljem mina ja Hannakas läksime tema klassi peole. Eriti huvitav on see, et vanaema viis meid sinna, kui koju läks. Paljudel juhtub see, et vanaema viib läbule? no meil läks nii.
Pidu oli selline päris mõnus. Kõik oli enam-vähem vinks-vonks. Midagi traagilist ega dramaatilist ei olnud. Istuti, räägiti juttu, grilliti, mängiti kaarte, joodi mõistlikult. (Ilmselgelt, olime meie kõige paremad vorstiküpsetajad).
Koju jõudsime umbes pool kolm ja siis kobisime telki. Nii külm oli. Hommikul ärkasime juba kell kaheksa ülesse, sest Hannaka teine vanaema oli õuepeale tulnud õnne soovima ja laada pileteid tooma. Jou, ma sain nii vähe magada, ehk siis terve päev käisin ringi haigutades.
Kuskil kell kümme läksime aga tünnilaadale. Kõik oli päris normaalne, aga ma ei tea, ei olnud eriti seltskondlik, ega viitsinud isegi laadal väga ringi vaadata. Mingi hetk Hannakas ja Maarja esinesid koos vägilastega, seda ma kuulasin, siis olime veel veits seal ja läksime koju ära. Nii palju siis laadast.
Hiljem aga läksime kirikusse Birgit Õigemeele ja Uku Suviste kontserdile. See oli päris hea. Mis siis, et mul mingi suurem uni oli ja kõik laulud uinutavalt mõjusid. Uku on mulle alati meeldinud. Birgit hakkas rohkem meeldima, kui ennem.
Õhtul millalgi läksime tagasi jaanikale. no tegelikult ma tunnistan, meile eriti ei ole mõistust antud. Sellega on juba oma lugu, mida ma siia ei kirjuta, et teid mitte ära ehmatada.
Ilmselgelt oleme liiga püsimatud, et ühe koha peal püsida. Nii me siis tõmblesimegi terve õhtu ringi. Tantsuks mängis PS TROIKA. Mis ma ikka arvan? Ei oskagi midagi arvestada, vähemalt sai kõikidele lauludele kaasa laulda.
Nägin õhtu otsa palju erinevaid tuttavaid. Mõni oli isegi selline, keda ei osanud oodata. Aga üldiselt oli tore. Mõni rääkis mulle huvitavaid jutte, ei olnud eriti kaine, aga ka mitte äärmiselt purjus, parajalt joogine. Õhtu õpetussõnad: selleks, et saaksid valssi tantsida, peab sul olema muskel! vot nii.
´Üks asi veel, mis mind õhtu jooksul üllatas. Kui hea mälu on mõndadel inimestel. Oleme kohtunud ainult ühe korra, seegi oli aasta tagasi ja ka sel hetkel kainus ei olnud nende tugevaim külg, aga ikka nad mäletavad mind. Tegelikult see on äge.
Koju jõudsime kuskil kolme ajal(kuna äärmiselt külm hakkas siis), aga õnneks saime siis magada kuni kella üheteistkümneni. Oleks vist rohkem vajanud, aga pole hullu. Üldse see päev oli selline mõnus lebokas.
Pärastlõunal hakkasin tagasi koju velotama. Kuna mu vanemad olid nii kenad ja jätsid mu ratta koju, siis ma laenasin Hannakalt. Päris normaalne oli sõita, aga see oli väga-väga halb, et viimased 12 km sõitsin ma reaalselt paduvihmas. Koju jõudes olin nagu märg kass ja mul oli kohutavalt külm.
Vot nii ma siis veetsingi oma Jaanipäeva. Tore oli, nagu alati!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar