Kilud karbis ehk kuidas mina ja muud karvased Slovakkias käisid 3. PÄEV

1. PÄEV MÄEL

 Äratus oli mingi kella 8 aeg. Läksime putru sööma. Siis seal telekas oli üks väga hea kanal. Selline kanal, mis näitas kõikide suusakeskusete rajaolusid ja ilma. See andis hea võimaluse valida millisesse keskusesse minna. Otsustati minna Donovaly, kuna seltskonnas oli palju algajaid(mind nende hulka enam ei loetud) ja seal on hea õppida. Mina, Joosep, Marleen, Andu, Mette läksime alguses koos teistega sinistesse mägedesse, et meelde tuletada sõitu. Olime seal, siis oli võimalus minna bussiga veits eemale, kus olid kõrgemad, punased nõlvad. Mõtlesin kas minna. Ma ei olnud kunagi sõitnud punastes mägedes, aga kuna seal oli ainult kaks sinist nõlva ja ma arvasin, et mul läheb igavaks ning teised õhutasid ka, et tule ikka sinna. Eks ma siis läksingi. JA SEDA MA EI KAHETSE. Need nõlvad oli ülimõnusad. Pikad, huvitavad, sai hea hoo. Ja kujutate ette, ma tulingi sealt alla. Esimest korda olid jalad veits krampis, kuna ma ei teadnud milline see rada on jne. Aga pärast oli väga mõnus. Mäel olime kuskil 5 tundi ja pärast läksime poodi-Tesco'sse. Nagu ikka, kõik ostsid lihtsalt mingit keemiat ja kaloreid kokku.

Koju jõudes kiirustasin kähku pesema, sest järjekord oleks olnud hiljem ikka megasuur. No ma ei saa aru, see vesi voolas sealt nii kaua ära, et mul tekkis tunne, et olen midagi ära ummistanud, aga õnneks oli kõigil nii. 

Kui Mette ja Marleen olid ka pesus käinud, siis lihtsalt lebotasime voodis ja õgisime kaloreid sisse. Mina valutasin ka oma põlvesid, kuna mina,tarkpea, ei võtnud põlvekaitsmeid kaasa ja no need on põhilised asjad ju. Kusjuures ma leidsin enda käe pealt mingi ülisuure sinika, mille olemasolust mul polnud aimugi ja mul pole aimugi kust see tuli. Igatahes see oli saadud enne reisi.

Mingi hetk sadas jälle Joosep kaartidega sisse. Jällegi KENT ja UNO. See kord oli Sten jumala kaine ja keeldus joomast, ju siis oli eelmisest päevast ikka veel sitt olla. Seekord olin ma Kaiusega paaris. No ilmselgelt ei tulnud midagi välja, kuna meil märki ei olnud. Kaartidest sai meie traditsioon igal õhtul.

Taustaks tuli telekast mingi muusikakanal, millest tuli küll head muusikat, aga laulud kordusid koguaeg. Nii et polnud ime kui Shakira-Loca't kuulsin õhtu jooksul kolm korda.

Millegi pärast jäi vanematele koguaeg see ette, et me ei mänginud kaarte riiete peale. Nagu mis mõttes? Siis Andu küsis miks nad ise ei mängi, vastasid, et nad on seda küllalt teinud, nüüd meie kord. No olgu. Ei, riiete peale me mängima ei hakanud. Jumal teab mis siis oleks saama hakanud.

Mõne aja pärast hakati pokkerit mängima. See väga hästi ei läinud, kuna kõik seda mängida ei osanud.

Varsti läksid jällegi kõik magama. Järgmine päev oli vaja jälle mäele minna.

Ma ei tea, rohkem vist ei juhtunudki väga sel päeval. Aga ma luban, järgmistel päevadel toimub rohkem asju.