Et jah, ma olen nüüd tagasi.
Sel reisil juhtus nii mõndagi. Aga siiski oli see reis super. Kindlasti tahate teada, miks ma alustan teisest päevast. Seda selle pärast, kuna esimene päev lõppes küllaltki traagiliselt ja loodan, et austate mu soovi sellest mitte rääkida. Aitäh.
Öö, pilte mul ei ole väga, kuna ma ei võtnud digikat turvalisuse huvides seda mäele kaasa. Mõned pildid tegin telefoniga. Hiljem äkki saan Aimari käest pilte, siis lisan need siia ka.
Nii siis, alustame siis pühapäevast, kella 00.00st. Selleks ajaks olime jõudnud Leetu, peaaegu Poolas. Kella 1 ajal öösel ületasime Poola piiri, seal pidas meid kinni politsei. Küsis dokumente ja kas me veame sigarette. Vastasime, et ei, me oleme sportlased. Palus suusaboksi lahti teha. Hahhah, see oli kinni jäätunud ja me ei saanud seda lahti. Aga meid õnneks lasti minema, ma ei tea küll mida politsei sellest järeldada võis. Igatahes jätkasime sõitu ja üsna pea jäin magama, kuidagi. Ega seal mugav ei olnud. Kolmekesi taga reas mikrobussis, mina istusin keskel, jalgu polnud kuskile panna, need olid surnud!
Mingil hetkel tuli raadiost mingi laul, mis meenutas mulle The Village People-Y.M.C.A. ma siis laulsin kõva häälega kaasa seda ja siis tuli välja, et see ei olegi see laul. No jah, juhtub.
Kui hommikul ärkasin, olime kusagil Poolas ikka. Slovakkiani oli veel umbes 4-5 tunni sõit ja sealt veel tunnine sõit majani. Mida lähemale Slovakkiale jõudsime, kerkis esile küsimus, KUS ON LUMI? Nagu reaalselt, seal ei olnud lund! Masendav. Mõnes kohas leidis ikka 1-3 cm , aga siiski.
Mingil hetkel tuli raadiost mingi laul, mis meenutas mulle The Village People-Y.M.C.A. ma siis laulsin kõva häälega kaasa seda ja siis tuli välja, et see ei olegi see laul. No jah, juhtub(minuga eriti). Aga see tõesti oli selle laulu moodi, kuid selle sõnad olid mingi together,together...
Ööbisime Rušomberoki kandis. All linnas ei olnud sentimeetritki lund ja natukene kõrgemal mägikülas ikka oli 2 cm. Kohale jõudsime teistest kuskil 3 tundi hiljem. Tee peal tulid meile vastu Joosep, Andu(Andres), Sten, Kaius ja Kaspar. Läksid linna poodi, aga sinna nad ei jõudnud, kuna nad keerasid valest kohast ära.
Maja oli päris kena. Ma olin Mette ja Marleeniga ühes toas. Ma ei tea, neil Slovakkia majadel on alati üks ja sama probleem, WC'l ei ole lukku. Eks me siis tegime jätte sildi AVATUD-SULETUD. See oli juba esimese päeva õhtul ära retsitud, aga pidas võidukalt reisi lõpuni vastu. Sättisime seal oma olemist ja esimese viie minutiga oli minu ja Mette ühine öökapp asju täis ja segamini, see ei saanudki korda. Juba tekkis esimene häire. Seal oli Jaavalamp ja selle juhe liikus, keegi ei julgenud vaatama minna mis seda liigutab. Lõpuks kutsusime teisest toast Tõnu, kes kinnitas, et me oleme hullud ja seal ei olnud midagi. Toad olid jagatud nii, et meie bussi rahvas + Triinu ja ta ema magasime teisel korrusel, mehed ja poisid esimesel korrusel ning üks perekond ööbis veel teises majas.
Mingi hetk sadas Joosep meie tuppa sisse ja kutsus kaarte mängima. Alguses olid seal mina, Mette, Marleen, Joosep, Andu. Mängisime potikut ja hiinakat ning mingi hetk KENT'i. Joosep oli mu paariline. Läksime WC'sse oma märki välja mõtlema (ärge mõelge midagi). Ta istus kõige pealt WC-potti peale, mille kaas sisse vajus ning seejärel istus toolile, mille jalg alt ära kukkus. Vähe ei olnud krampides. Hiljem sadasid sisse Kaspar, Kaius ja Sten(kes ilmselgelt oli liiga täis, et midagi aru saada) ja Andu kutsus ka Triinu, sest temal olid UNO kaardid. Niisiis mängisime UNO't. Mingil hetkel tulid teisest majast Kärt ja Greete ka. Mängisime KENT'i. Ja arvake, kellel hoog sees oli? Minul.
Mette sai endale Kärdi näol kõva konkurendi. Mettele ei meeldinud, et Kärdil nii suured tissid on ja tundis konkurentsi.
Üldse oli tore õhtu, sest Kaspar, Kaius, Andu(ta oli 15) ja Sten jõid. Ja Sten oli eriti metsas omadega, ega saanud mitte midagi aru. Kõik naersid ta üle terve õhtu. Nii tore kui seltskonnas on tola ja see ei ole mina.
Üsna varsti läksime magama ära, kuna ees ootas esimene päev mäel ja sõit oli päris väsitav.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar