Greece life

Maailmarändur Marise seiklused Kreekas saavad nüüd siin blogis avapaugu. Mis - ma olen nüüdseks Kreekas oma elukest veeretanud pea poolteist kuud. Juba (vähemalt mulle tundub küll, et aeg on siin lennanud meeletul kiirusel).

Miks Kreeka? Aga miks mitte? Kuna ma olen siin, et teha 9 kuud Euroopa Vabatahtliku Teenistust, siis peamiselt valisin selle projekti sisu pärast. Aga Kreeka ise ei ole too shabby either. 

Mis ma siin teen? Minu projekt keskendub eelkõige meediale. Meie organisatsioonil  on oma raadiojaam, kus teeme oma hommikusaateid uudistega ja isiklikke live-raadiosaateid ükskõik mis teemadel. How cool is that?

Samuti töötame mitmete kampaaniate kallal näiteks UNESCO International Days raames ehk siis Maris haarab (tavaliselt) oma kaamera kätte ja laseb oma loovusel lennata seitsme tuule poole. Või siis korraldame üritusi, tänavaaktsioone, käime (üli)koolides rääkimas, teeme reportaaže kohalikest üritustest. Põhimõtteliselt teeme väga loovaid asju ning katsetame mida iganes. Põnev!

Meil on ka oma info(noorte)keskus, kus noored käivad ja me anname neile inglise keele tunde, korraldame tegevusi, käime pallimänge mängimas (jalgpallivõistlused on suht iganädalased nähtused). 

See on väike ülevaade sellest, millega ma siin igapäevaselt tegelen. Kuna projekt on küllaltki mahukas, siis igav ei ole küll hakanud ning võimalusi kaasa lüüa ka teistes organisatsiooni välistes tegevustes on palju. Näiteks järgmisel nädalal toimub meie linnas Balkani ja Musta mere äärsete riikide kootöökonverents (kõik ministrid ja haritlased ja muud tähtsad ninad tulevad kokku) kus ka meie EVSi vabatahtlikud kaasa löövad.

Kus ma elan? Minu linna nimi on Serres ja asub Põhja-Kreekas. Linn ise ei ole just kõige suurem, aga samas tulen Eestist, nii et mis mina ka tean. Samuti pean pettumuse valmistama, kui lootsite, et tegemist on piltilusa vahemereliku linnaga, mida näeb igas reklaamis ning postkaardil Kreeka kohta - mitte päriselt. Pigem on see ümbritsetud siin mägedega ja seetõttu on arhitektuur siin teine. Siiski on tal oma šarm. Vähemalt saan ma mägedes jooksmas käia! Hip-hip-hurraa! Ainuke miinus seni on, et see ei ole mere ääres ning ühtegi teist veekogu ka siin lähedal ei ole, nii et suvel +40 kraadi ja rohkemgi on oh, how fun.

Vabatahtlike on siin päris mitu. Hetkel on meid kokku 7 ning juuni alguses tuleb veel üks. Esidatud on Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari ja Hispaania. Paras kompott on koos. Sellessuhtes igav ei hakka ja majas ka vaikne ei ole. 

Emotsioonid? Neid on palju, nagu ikka. Aga ma olen väga õnnelik, et ma selle otsuse vastu võtsin, kuu ajaga oma elu Eestis kokku tõmbasin ja uuele seiklusele vastu tulin. Väga-väga lõbus on olnud ja praeguseks on enamasti kogu elu ka paika loksunud ning oma rütmi siin leidnud. Naudin täiega. Veretüübiks on nüüdseks feta ning tugev kohvikultuur on teinud omad muudatused mu südametöös.Reisinud ma veel väga palju ei ole. Kuid oma lihavõttepühad veetsin ma ühes väikeses külakeses koos oma sõbranna perega, kus sain osa kõikidest traditsioonidest (siin on lihavõttepühad suuremad ja tähtsamad kui jõulud näiteks). Kodune Kreeka toit, kiriku traditsioonid, maaliline väike küla, imeline perekond. See pikk nädalavahetus oli igal juhul väga mõnus ning sain ka väheke reisida. Käisime Alexandrioupolis ja Komotinis - mõlemad olid väga omapärased linnad, mida ma ilmselt külastan veel. Õnneks ei ole need väga kaugel minu kodulinnast ning rongiga saab mugavalt kohale (või no peaaegu, sest mõnikord (loe: viimased kuu aega) on sel trajektoril probleeme olnud).

Millised on kreeklased? Minu senine kogemus on olnud igati positiivne. Usun, et kreeklased on väga sõbralikud ja soojad inimesed. Inglise keelega võib mõnikord natukene keeruline olla, aga minu algne kreeka keel aitab mind juba päris palju. Suudan inimesed ära küll petta, et mu keeleteadmised on tasemel. Fake it until you make it, huh? Nende külalislahkus ja hoolivus võib olla piiritu, vähemalt minu kogemuse põhjal. Samuti nagu ka nende oskus elu nautida rohkem. Lõunamaa rahvas noh.

Aga jaa, nagu ma enne ütlesin, siis ma olen väga õnnelik, et ma siin olen ja tean, et see on täpselt see, mida ma tegema pean hetkel. Naudin elu täiel rinnal! Eks ole näha, mis juhtuma hakkab ja millised seiklused mind ees ootavad...