Kui ma Tallinna lennujaamas kohtusin oma truu kaaslase Kristeliga, et kell 6 lennukile minna, siis naljaviluks rääkisime omavahel, et we are going on adventure! ja nagu tellitult oli terve see nädal Serbias täielik seiklus. Alustades sellest, et me ei teadnud täpselt, mis on meie sihtpunkt ning kuidas sinna saada, sest info muutus pidevalt. Samuti kõik need random momendid ja ettevõtmised, mis muutsid selle aja seal lõbusaks.
Tegelikult käisin ma seal ka asja pärast. Nimelt koolitusel, mis rääkis leadershipist, et me kõik oleksime paremad liidrid, kui teeme noorteprojekte. 7 päeva interaktiivseid sessioone, kaasahaaravaid vestlusi, vingeid õhtuid, minu seedimisele vastuvõtmatut toitu, ümbruskonna avastamisi.
Ühel ilusal hommikul otsustas Maris minna matkale, et ümbruskonda avastada. Plaan oli suurepärane, aga teostus mitte nii nagu kavandatud. Kuna meie ajakava hakkas pihta 9.45, siis ärkasin mina kell 7 ja läksin - aga näed, selline udu oli maas, et ei näinud ma mõhkugi! How to fail in life.
My punch of crazies
Fotod: Maris, Kristel, Marko
Üks on kindel, need hullud jäävad mu südamesse nii pikemakski ajaks. Ja vaatamata lennuki mootoririkkele Münhenis ja 36h kestnud koduteele oli kõik hiiglama fun!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar