Olen juba õige mitu kuud lugenud raamatut Sophie's World (see, et ma olen seda juba nii kaua lugenud, häirib mind, sest tavaliselt loen ma raamatud üpriski kiiresti läbi. Eriti kui need põnevad on. Aga selle raamatuga on vastupidi - ma loen seda liiga kaua. Aga võib-olla nii ongi parem, sest see raamat annab nii palju mõtlemisainet, et korraga kõik läbi vuristades ei jõuagi kõik kohale). Põhimõtteliselt annab see raamat ülevaate kogu filosoofiast (Miks käisin ma terve aasta Kõivu tunnis unelemas, kui nüüd loen ühe raamatu läbi ja saan palju rohkem aru?). Ja siis mulle on meelde jäänud mõned huvitavad mõtted:
"Life is both sad and solemn. We are led into a wonderful world, we meet one another here, greet each other - and wander together for a brief moment. Then we lose each other and disappear as suddenly and unreasonably as we arrived."
Nii kurb kui see ka poleks, on see tõsi. Selle 18 aasta jooksul olen ma loonud õige mitmeid tutvusi, mis sageli kestavad vaid mõnda aega. Selle peale ütleme, et ah, no tee viis mees lahku ja mingil määral olen ma seda alati iseenesest mõistetavalt võtnud - See on elu.
"Can you live a happy life if you continually do things you know deep down are wrong? There are lots of people who lie and cheat and speak ill of others. Are they aware that these things are not right - or fair, if you prefer? Do you think these people are happy?"
On ju inimesi, kes kasutavad kõikvõimalike vahendeid, et pürgida tippu. Nad on võimelised valetama, petma ning tegema kõike muud, mis üldsuse mõistes on tabud. No ja siis jõuavad nad tippu (Oletame, et selleks on mingisugune materiaalne hüve). Võimalik, et oma tegudega on nad eemale peletanud oma sõbrad, perekonna. Kas siis saab inimene olla päriselt õnnelik? Mina usun, et ei. Mina olen kõige õnnelikum siis, kui ma saan oma rõõmu teistega jagada. See teeb selle kuidagi erilisemaks.
"The most subversive people are those who ask questions."
Kas ma olen ainuke, kelle meelest on kõige häirivamad inimesed need, kes koguaeg pärivad ja küsivad iga sinu liigutuse kohta või kuidas sa midagi teed? Ja pealegi on mõnikord nii raske igale küsimusele vastata. Lihtsam on ju öelda, et nii lihtsalt on. Mulle meeldib iseseisvalt tegutseda ja teistele oma tegemistest aru anda. Liiga palju pärivad inimesed viivad mu hauda. Ma ei taha küll ebaviisakas olla, aga mul on vaja seda mulli enda ümber ning vabadust, mil ma ei pea kõike teistega jagama.
Ma loodan, et õige pea jõuan ma selle raamatuga lõppu ka ja ausalt ütlen, et see on üks mu lemmikumaid raamatuid üldse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar