nii, olen Hiiumaalt tagasi nüüd. Enne räägin veits teist juttu.
See vaheaeg algas. Lõpuks.
Reedeks tegima Annikaga diili, et ma lähen tema juurde ja teeme sushit, aga lõpuks lõpetasime lambalihaga pastaga ja siis ühe magustoiduga, mis oli elumagus. Ma olen olnud alati skeptiline lambaliha suhtes, hea meelega ma seda ei söö, sest sel on see kõrvalmaitse, mis mulle ei meeldi. Aga see tuli nii hea välja(no seda tänu 3h hautamisele punase veini kastmes vast). Siis ma aitasin veel Annikal juukseid värvida ja tulemus jäi päris hea. Mis siis, et mu valge pluus polnud pärast enam valge.
ja nüüd HIIUMAA juurde. Hea meelega omaks erahelikopterit, et see sõit oleks ajaliselt lühem, sest autoga tundub see sõit kohutavalt pikk. Sõidu ajal suutis mu onu meile helistada kuskil 6 või rohkem kordagi ning seda selleks, et küsida kaugel me juba oleme. Igatses või nii. Kui me lõpuks kohale jõudsime, siis kedagi kodus ei olnud. Olid läinud Kärdlasse mingit katet tooma. Aga uksed olid lahti, tuled põlesid ja mõlemad telekad mängisid. Tüüpiline. Ma tegin selle ajaga koogi valmis ning käisin põristasin rolleriga ringi. Lõpuks nad jõudsid ka tagasi(onu ja onunaine). Oli tore teda üle kahe aasta näha. Kui õhtust sõime, siis meenutati vanu aega ja Taavi rääkis, et tema igavene õudusunenägu on, kui ta kunagi sõitis rattaga karjamaale ja ma olin pakiraamil ning siis ta läks karjust lahti tegema ning ma kukkusin rattalt maha, kaela peale. Ta oli paanikas, et mis nüüd saab, ma ei teinud häält ka kohe ja ta andis mulle siis elektit, et ma häält teeksin( nii ta väitis ). HAHAHAHHAHAHAHA. Saingi teada, kuidas mind lapsepõlves peapeale kukutati. Mingi hetk otsustati õue minna ATVga sõitma. Alguses ma tegin ise mingeid ringe, siis aga läksin Taaviga. Tegime kiiruskatseid Hiiumaa teedel ja kuskil võsas müttasime. Seal oli nii palju kraave ja need olid sügavad, nii et nendest üle ei saanud, aga proovisime ikka ning hiljem olin ma üleni sitane. Hiljem tegin tutvust naabritega, no täpsemalt kahega. Ja samuti Magdaga, kes suutis mulle poole tunniga oma eluloo ära rääkida ja ta oli üldse tore.Läksime Carribasse (ööklubi Käinas). Sisse saamisega probleeme ei olnud, ei küsitud midagi. Klubi oli rahvast täis, nalja sai. Hiidlased on üldse ülitoredad minu meelest. Magama sain kuskil pool 4 või 4 ja 6 tundi magamist oli vähe. Hommik mõne jaoks oli päris karm ikka. Praamisõidul ma magasin laua taga. Tallinnas viisime Taavi lennujaama ja ise käisime Ülemistes mulle talvejopet ostmas. voh, selline nädalavahetus oligi.
Nüüd oli Hannakas paar päeva minu juures. Lebokunnid, nagu me oleme, magasime enamuse ajast. Mängisime kitarri ka, vähemalt üritasime. Igav ei hakanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar