Ma ei tea, mida öelda. Tahaks olla selline aktiivne blogija, aga ma ei tea üldse mida siia kirjutada. Ausalt ka no. Teen vist jälle ühe random postituse.
Suvi on nii lähedal, et enam on raske millestki muust mõelda. Vähe ei oota juba. Naljakas, kaks nädalat tagasi oli mul äärmiselt vähe plaane suveks, ainult laulupidu põhimõtteliselt, aga tänaseks on raske vaba päeva leida. No august ei ole veel nii tihe, aga esimesed kaks kuud on sisustatud. Kuid see on hea ju. Samas on mõned segavad faktorid, mis võivad mu tuju vahepeal alla viia, aga loodan, et mitte. Siiski püüan äärmiselt vähe kodus olla. Oma chicadega on mul üks tore plaan ehk siis korraldada jälle üks roadtrip. Ma siiralt loodan, et see teoks saab. Psh, nagunii saab!
Ma tahaksin kuhugile minna. Kuskile reisida või midagi. No ma tahan lihtsalt veidikeseks eemale, suhelda teiste inimestega. Mitte et mul enda sõpradest kopp ees oleks, keda ma igapäev näen. Ei, mitte seda. Lihtsalt. Rutiin tapab!!!! Ja see on kõige halvem asi, mis olla saab. Ma ei ole selline inimene, kes suudaks ühe koha peal olla. Ei, ma pean liikuma ja maailma nägema.
Heh, praegu istun läpakaga uues maja, oma toas. See pole küll valmis, aga mõnus on ikkagi. Vaatan oma tühja seina ja mõtlen, millise foto/disaintapeedi ma sinna panema peaksin. Aga otsustamine on nii raske, sest isa andis mulle ühe lehekülje, kus on disaintapeedid Milanost ja need on seal niiiiiiiiiiii lahedad kõik. LÄHEN HULLUKS ! Aga usun, et lõpuks suudan selle Õige välja valida.
Me pole uude majja veel kolinud, aga juba on sellega nii palju mälestusi seotud. ( Tervitused siinkohal Hannakale ja Rahelile ). Ja no kindlasti ei jõua ma ära oodata, millal saan oma uude tuppa kolida, aga kardan, et selleks ajaks, kui see juhtub, olen ma välja kolinud või ma ei tea kus maailma otsas.
Ma vihkan, kui keegi tuleb ja hakkab minu plaane rikkuma!!! Ning siis ta ise arvab, et tegi mulle sellise suure heateo. Guess what? It sucked!
Eurovisioon.
Mida ma selle kohta ütlen? Em, minu jaoks on ta kaotanud oma võlu(iseasi kas sellel on kunagi oma võlu olnud?!). Aga siiski istusin ma kohustuslikud 3,5 tundi teleka ees ja vaatasin seda showd. Kui Getter finaali pääses, tekkis ikka väike lootus, et ehk see aasta läheb paremini, aga kus sa sellega. Palju õnne meile kõigile eelviimase koha puhul!! The whole thing was a fail. Ei tea, kas peaksime nüüd rahvusliku enesetapu sooritama?
Tahaks teada, miks mõjutab tulemusi poliitika? Ebaaus on see muidugi. Kuid, kas tänapäeval on üldse teistmoodi võimalik? Mitte eriti vist. Tegelikult ei peaks ma oma pead selliste asjadega vaevama, nii et aitab!
Jah, mulle meeldib vinguda. Mis teha?! Samas vihkan ma enda juures seda kõige rohkem, et kui on vaja oma arvamust avaldada ja sellest võib palju sõltuda, siis ma ei julge seda teha. Ja miks?! ma ei tea. Ma kardan, et minu arvamust ei aktsepteerita ja siis ma olen enda peale vihane ning solvunud, et ma üldse suu julgesin lahti teha. See on selline kahe otsaga asi. Saba lahti, nokk kinni. Eks ma püüan end muuta.
Rohkem ma ei ütle midagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar