Jap-jap, ongi kätte jõudnud viimased päevad Slovakkias. Kuna me otsustasime pooleks päevaks mitte mäele minna, siis saime magada veidikene kauem. Tegelikult mitte, kuna asju tuli pakkida ja poole kümneks bussis olla, et saaks Rušomberokisse shoppama minna. Kõige pealt läksime mingi väike kaubanduskeskuse juurde, kus esimesena jalutasime sisse ühte kingapoodi. Vot see oli tore pood, sealt ostsin endale uued sisejalanõud. Ma ei suutnud neid sinna poodi jätta, kuna nad olid 10€ allahinnatud. Lisaks ostsin ma endale ühe väikse koti. Käisime veel Takkos, kust ma endale midagi ei leidnud. Sõitsime siis sealt kaubakast ära, kuna seal ei olnud väga midagi ning läksime kuskile kesklinna kaubatänavatele. Need ei olnud küll pikad, aga meile sobis, kuna meil oli 1 tund aega ja siis oleksime pidanud kõik poed läbi käima. Kuid ilmselgelt mina, Mette ja Marleen seda ei suutnud. Seal oli kolm tänavat, me jõudsime läbi käia ainult ühe(peaaegu lõpuni) ja pool. Mis me teha saame, et Slovakkias on odavad asjad ja kõik tuleb läbi vaadata. Vahepeal jooksime kokku Joosepi ja Anduga.
Kui bussi juurde tagasi jõudsime, imestasime, et ei olnudki viimased, kuigi jäime hiljaks. Hea teada. Kohe hakati meid mõnitama, et meil nii suured kotid on. No andke rahu. Ja siis meie viimane poekülastus Tescosse. Sealt sai igasugust nänni kokku ostetud. Tescos kohtasime ka neid vapraid, kes viitsisid viiendat päeva ka veel mäele minna, Maiut, Jaaku ja Tõnu. Ilmselgelt kõik noored olid nii laisad, et ei läinud ja käisid linna peal.
Majja jõudes üritasin veel poest kokku ostetud kraami kottidesse ära mahutada, aga kahjuks ei mahtunud ja pidin lisakoti tegema.
Meie päris sassis tuba
Enne ärasõitu istusin veel köögis ja vaatasin seda muusikakanalit, mis meil nädalaega iga õhtu taustaks käis ning sealt tuli Shakira-Loca. Esimest korda vaatasin seda videot kusjuures ja avastasin, et see laul ikka ei meeldi mulle. See kuidagi nii feik. Esiteks ei läinud laul ja suu liigutamine kokkugi, rääkimata veel mitmest muust asjast, mis mind häirisid.
Ja siis oligi ära sõit külma Eestisse. Kõik olid nii väsinud, et üsna ruttu jäime magama. Ülejäänud aja veetsingi magades, möödunud nädala kõige paremaid hetki meenutades ja koos oma I'Podiga. Õnneks sõit Eestisse möödus kiiresti.
Kuskil Poolas, kui me polnud 4 tundi peatust teinud, siis saame teisest autost lällariga sõnumi, et poistel vaja peatust. Vastuseks: Olgu, peame järgmises bensukas kinni. Keegi ei täpsustanud seda, et järgmine bensukas on 50 km kaugusel. Nii, et kui lõpuks sinna jõudsime, siis kõik poisid jooksid metsa poole. See oli üldse tore bensukas, seal oli aint 1 WC! Ja see oli ka veel eriskummaline. Seal oli tõeline disko - tuli vilkus nõnda vägevalt. Nii et, ei olnud hullu kui me klubisse ei läinud. Kõik said privaatdisko Poola bensukas. Siis veel tehti mingit külakuhja seal, ehk siis kõik istusid üksteise süles.
Igatahes, järgmise päeva hommikuks olime kuskil Kesk-Leedut ja Eesti aina lähenes. Vanasti oli ikka mingi ärevus kui piiri ületasid, küsiti passi ja puha, enam mitte. Niisiis magasingi ma kõik piiripunktid peale Eesti piiri maha. Kõigepealt viisime siis Kiisa rahva koju. Mette näitas meile oma tuba ja pildialbumit, mille vaatamine meil kahjuks pooleni jäid. Lubas järgmine kord edasi näidata. Loodame, et see tuleb varem kui 5 aasta pärast.
No sõit Tallinnast Rakverre oli ikka piin, nii aeglaselt läks, vähemalt oli Marleen ka bussis ja ma igavusse ei surnud. Isa oli mul vinks-vonks Raja poe juures vastas ja siis pärast seda sõitsime kohe Neerutisse Kristi sünnipäevale. No ausalt öeldes, ei viitsinud ma sinna minna. Aga kes viitsiks, kui ta on 27 tundi järjest autoga sõitnud, pesemata ja muidu väsinud. Mis mul muud ikka üle jäi kui minna, vähemalt sai sooja sööki ja sai näha Rahelit. Seal avastasin ma ka oma väga-väga suuure sinika kintsu pealt, see oli ikka jube.
Päris koju jõudsin ma umbes kella 8 ajal ja läksin väga ruttu magama.
Igatahes pean ütlema, et see reis oli NII HEA!!
KÕIGE PAREM SELTSKOND ÜLDSE JA LUMISED MÄED! KAS SAAKS VEEL MIDAGI PAREMAT TAHTA?
Nende inimestega läheks ükskõik kuhu reisile ja loodan, et järgmine aasta avaneb uus võimalus nendega kuskile minna. Kasvõi SLOVAKKIASSE !
Mette, Marleen, Joosep, Andu, Kaspar, Kaius, Grete, Kärt, Triin, Sten - Teiega oli mega-super-äge reis !
Vot, nii see lõppeski.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar