Veebruaris lendsin ma Karmeniga pikaks nädalavahetuseks Berliini. Ma küll olen varem Berliinis käinud. Muidugi küll ainult üheks päevaks ja seda ka 10-aastat tagasi, siis väga palju mul sellest mälestusi ei olnud. Seega see pikk nädalavahetus kõlas rohkem kui hästi. Samuti oli see minu poolne preemia ülikooli lõpetamise puhul, mistõttu oli see eriti magus.
Jõudsime neljapäeva pärastlõunal ilusti kohale ning läksime kohe ka linna avastama. Jala. Mis võib-olla ei ole Berliinis kõige mõistlikum tegu, kuna vahemaad on küllalti suured, isegi kui kaardi peal see nii ei tundu. See olevat lausa oma mõõtmetelt 9x suurem kui Pariis (mitte, et ma seal varem käinud oleks, aga võrdluseks sobib ikka). Siiski on see koht eriline. Küllaltki ruttu tekkis mul seal kodune tunne - nagu ma elaks seal ning kõik on väga tuttav. Kui nii juhtub, siis tead, et on hea trip! Esimesel õhtul jalutasimegi oma hoodis ringi ilma igasuguse plaanita ning nautisime, mida nägime.
Järgmist päeva alustasime küll Berliini müüriga, aga selle külastamine jäi õige lühikeseks. Peale poodlemist (kuna ilm oli äärmiselt külm ja vihmane, siis hoidsime ennast pigem päeval siseruumides) leidsime end hämaras Muuseumisaarelt, mis oli üdini maagiline sel kellaajal. Tegemist on Berliini keskel asuva Spreeinseli saare põhjapoolseima osa nimetusega. Seal asuvad ka tähtsaimad muuseumid. Need hooned olid nii ilusad ja majesteetlikud. Sammastega ümbritsetud allees mängisid tänavamuusikud. Ja seal olles tundus, et see oli ka Berliini kõige vaiksem koht. Kas pole mitte muinasjutuline?
Õhtu viis meid kokku ühe vana tuttavaga, kes parasjagu juhtus samuti olema Berliinis. Mulle väga meeldivad sellised juhused. See õhtu tõi veel meieni uusi tutvusi. Mis on alati boonus, kui saab näha ja kuulda elu kohalike vaatepunktist.
Päev number kolm viis meid taaskord lihtsalt avastustele ilma suurema eesmärgita. Kuid mille käigus kaesime üle ajaloolise Nikolai Kvatrali, mis oli oma hõngult väga eriline. Ja nagu mulle ikka kohane, siis ma armastan olla kuskil kõrgustes, et näha kogu linna, siis Berliini Teletorn oli just see õige. Ma võiksingi jääda niimoodi linna imetlema. Maa pealt on alati raskem hoomata, millises linnas sa oled ning kui suur see tegelikult on. Seal üleval tekkisid mul kahetised tunded, et kui väike ma ise olen selles linnas, aga kui suursugune on olla teletorni tipus ja seda kõike endasse võtta.
Oma viimase päeva veetsime aga Lääne-Berliinis. Käisime vaatasime sealseid tähtsaid vaatamisväärsuseid nagu Branderburgi väravad, parlamendihoone, Juutide mälestusmärk, Checkpoint Charlie jt. Selles linnas on nii palju ajalugu, mis mind eriti köidab. Koolis oleme väga palju rääkinud kõikides neist sündmustest, mis seal on toimunud ja seda nad ka hästi eksponeerivad. Oma reisi tahtsime lõpetada Kreuzbergi linnaosas tänavakunsti imetledes, aga peab tunnistama, et siinkohal oli meie eeltöö kehvake ning ajaplaneerimine andis ka soovida, mistõttu nägime vähe ning need kõige paremad palad ei näidanud meile ennast. Taas põhjus tahasi minna! Kindlasti oli Berliini tänavakunsti avastamine üks meie eesmärkidest ning saime ka natukene aimu, mida sealt leida võib, aga see oli vaid killuke sellest, mida need tänavad endas peidavad.
Igatahes lühidalt kokku võttes, mulle väga meeldib Berliin. Juba see, et ma tunnen ennast seal nii koduselt ütleb midagi. Kuna sel linnal on nii palju näidata, siis ma usun, et võiksin seal käia ka 7 ja 9 korda ning alati teha/näha midagi uut. Valikut oi kui palju - üks kultuurireis? üks shopingutrip? üks peotrip? Kõike saab! Mida iganes hing ihaldab! Veel üks põhjus, miks seda linna armastada! Pika nädalavahetuse tripid said ka minu jaoks uue tähenduse. Need toovad ellu nii palju värskust. Short, but oh, how sweet! Ideaalsed oma reisipisiku maha rahustamiseks ning energialaksu saamiseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar