Gone girl

Ja nii on juhtunudki. Ei ole mina oma nägu siia näidanud ja sõnu kirja pannud. Juba pikemat aega. Aga...
... nüüd ma tahan midagi jagada. Kaks nädalat tagasi toimus Tallinnas järjekordne AIESECi konverents, mis jällegi oli midagi väga põnevat. Gala, alumnid, valimised, sessioonid, ägedad inimesed ja mis kõik veel.
Igatahes pühapäeval osalesin ma sellises sessioonis, mis pani mind nii mõnelegi asjale mõtlema ja realisation  oli suur. Nimelt see sessioon kandis nime Indigate the flame ehk self-motivation ja siis meilt küsiti, et mis on seni sinu suurim saavutus. Meenutasin ja juurdlesin siis oma värvikate elusündmuste kaustas. Päris huvitav oli meenutada kõiki neid asju ja mõelda, milline neist see kõige erilisem küll on. Midagi nii säravat välja tuua oli küllaltki raske - ennast kiita ei ole alati just kõige kergem. Aga miski, mis mulle pähe vilksatas oli midagi natukene teistsugust. Nimelt olen ma väga uhke oma mõtteviisi üle, et KÕIK ON VÕIMALIK, KUI SA SELLESSE USUD.
Minu juba natukene üle 20 aasta elukogemust (ja eriti viimased aastad) on näidanud, et saavutada ja saada on võimalik kõike, millesse sa usud ja tõesti usud. Sul tekib mõni idee, mille sa tahad täide viia, alati ei ole see kohe võimalik, sest on mingi proovikivi, mis tuleb ületada, et edasi pürgida. Mõnikord on see takistus väike, teinekord jällegi päris pirakas, kuid lahendus on alati olemas. Olen tähelepannud, et väga palju oleneb sellest, milline on su mõtteviis või usk toime tulla ja saavutada soovitu. Minu kõige ehedamad näited on mu reisid. See kuidas ma Janega Inglismaal käisin paar aastat tagasi, kuidas ma suvel Ameerikas reisisin kaks nädalat, kuidas ma Iirimaale konverentsi korraldama läksin. Mitte ainult seed, vaid ka kõik mu teised tripid. Mul ei ole alati seda ressurssi võtta, et nüüd kohe lähen või on mul ees mõned tähtsad üritused, tööd, millest puududa "ei saa". Alati on võimalus, alati. Sa pead sellesse uskuma! Need asjad ei tule niisama ja nii on tulemus ka palju väärtuslikum, erilisem sulle endale.
Elu pakub meile tohutult palju erinevaid võimalusi ning neid kõiki vastu võtta ei ole alati nii kerge. Lihtsalt ei jõua. Isegi kui üritada kõigest väest! Ja ma arvan, et see ei olegi kõige olulisem. Võta vastu need kõige erilisemad ja anna oma süda!
Minu väikene retsept on see, et unista, usu, tea, mida sa tahad, planeeri, näe vaeva, ole tänulik, do whatever the hell you want! 
See jutt ei käi ainult minu reiside kohta, vaid laieneb ka kõigidele teistele asjadele, mis mu elus on!
See sessioon pani mind nii mõnelegi asjale mõtlema ja siiamaani mõtlen. Mis on see piir, kust enam edasi ei saa? Mina veel ei ole seda veel leidnud.

Ja ma arvan, et see on ka põhjus, miks nii on ja see viib mind edasi...

Aitäh Maitham ja Sherif selle imelise sessiooni eest!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar