Beautiful Chaos

Ma ei tea kuidas teiega on, aga minu jaoks on 2012 aasta alanud suurepäraselt. Kuigi noh, sant olla ei ole hea, aga inimesed mu ümber on teinud selle talutavaks. Ma ei tea mis värk on, aga kõik on kuidagi liigagi sõbralikud mu vastu. Mitte et mul selle vastu midagi on. Aga harjumatu. Pole olnud päeva, kus ma olen pahas tujus. Kuigi väsimus on küll igapäev suurenenud.
Naljakas on see, et enamus arvavad, et mul on kips. Näiteks eile tulin koolist ja siis tänaval tulid vastu kolm meest. Üks küsis mult : "Kuule, kas ma võiksin su kipsile oma autogrammi kirjutada?"  cool story, aga kahjuks mul ei ole kipsi. hahhaha.
Naljakas on see, et kui lihtsad asjad suudavad mind naeratama panna. Ja siis ma tunnen ennast nagu väike nerd , keda kõik imelikult vaatavad. Aga no sorri, naeratamine teeb elu ilusamaks.
Tegelikult tahaks juba hästi palju teha ja igale poole minna. Püsimatu nagu ma olen.
Ikka ja jälle veendun üha enam, kui väga ma armastan lumelauatamist. Eriti nüüd, kui siuke paks lumi on maas. Pole ime, et kodus istudes kahe ja poole päevaga üle 20 lumelauafilmi ära vaatasin. Ja siis mõtlesin välja oma unistuste puhkuse ja muidugi sisaldab see mägesid.
Laupäeval käsin Püünsis Assari sünnipäeval ja noh, peab ütlema, et sinna on alati tore minna. Väiksed on nii armsad. Robin joonistas mulle pildigi ja puha. Karmen, see on lihtsalt liiga energiline. Kui Robin tuli ja küsis mu käest kas ta võib mu jalga puutuda ja siis hästi õrnalt katsus, kartes et mul on valus, siis Karmen tuli ja lihtsalt võttis varbast kinni ja hakkas sikutama. hhahaha, oeh.
no, ma ei oska rohkem siia midagi huvitavat kirjutada.