... on elu ägedaim. Või siis ka mitte päris nii. Vähemalt ma olen saanud meeletult palju puhata/magada. Aga jah, see tüütab õige pea ära. Pärast laulupidu istusin ma 10 päeva kodus, kuskil käimata. No siis viskas küll kopa ette, et tahaks välja, kuskile minema siit! Loodan, et asjad lähevad paremaks. Vähemalt nad liiguvad sinnapoole.
Reedel käisin arsti juures Tartus oma jalaga. Nad teevad mulle 2.jaanuaril lõikuse, jou. Siis ma saan veits karkudega ringi töllerdada arvatavasti. sweet. Aga kui selle pärast peaks mul lumelauahooaeg või midagi vahele jääma, siis ma olen küll kellegi pihta kuri. + ma saan veel endale sisetallad oma lampjalgsuse tõttu. Tunnen ennast eriti lombakana ja puudega nüüd. See selleks.
Just jõudis mulle kohale, et juba nädala pärast kõik sugulased siia valguvad ja mul pole aimugi, mis me tegema hakkame. Küll me midagi välja mõtleme, oleme seda alati teinud. Vähemalt ma saan neid kõiki jälle näha.
Suvelõpuks haun vaikselt plaane ja let's hope the best!
Jube nüri lugu küll, kui teed mingeid plaane ja siis need teoks ei saa ning siis ei jäägi muud üle kui suvi kodus veeta. Ma tahan ju ringi käia ja inimesi näha. Ma ei suuda kodus passida!!
ok, ma rohkem ei vingu. Kirjutan järgmise postituse siis kui mul midagi tarka kirjutada on.
Nautige teie, kes te pole sellised noliferid nagu mina, oma suve!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar